Kui spam kiusab, siis võta ja paste siit lehelt miskit.

Omateada ei ole ma Teile nõusolekut antud pakkumise saatmiseks andnud. Palun tutvuge enne sarnaste aktsioonide kordamist kehtivate seaduste ning seaduse rikkumisest tulenevate tagajärgedega.
Võlaõigusseaduse § 60. Sidevahendi kasutamise piirangud
Pakkumise võib edastada tarbija faksile ja telefoni automaatvastajale või elektronpostiaadressile üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud.
Võlaõigusseaduse § 60: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=175519

Võlaõigusseadusel on see hea omadus, et ta justkui kehtib ilma piiranguteta kõigile, mida ei saa aga öelda alljärgneva paste kohta:

Infoühiskonna teenuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=780289)
§ 6. Kommertsteadaande edastamine

1. Teenuse osutaja võib saata füüsilisele isikule üldkasutatava andmesidevõrgu abil digitaalkujul kommertsteadaannet vaid järgmistel tingimustel:
   • adressaadi eelneval nõusolekul;
   • kui adressaadile antakse selgelt ja arusaadavalt teada, kuidas edaspidi kommertsteadaannete saamisest keelduda;
   • kui adressaadile tagatakse võimalus üldkasutatava andmesidevõrgu abil oma keeldumisõigust realiseerida.
2. Teenuse osutaja peab registreerima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud adressaadi nõusoleku või keeldumise.
3. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõusoleku olemasolu tõendamise kohustus on teenuse osutajal.
4. Adressaadi keeldumise korral ei tohi teenuse osutaja digitaalkujul kommertsteadaandeid temale edastada.

Seekord juhiksin veel eriti tähelepanu punktidele 2 ja 3.

Ammendavat vastust mittesaades olen valmis kõike meie kirjavahetust saatma, digitaalselt allkirjastatuna, minuni jõudnud reklaamkirja kaasates, andmekaitseinspektsiooni ning edasi tulemust/lahendust ootama jääda.

Lisada võiks ehk seda, et InfoTS § 6 lg 1 loetletud nõuetele mittevastava teabe edastamine (ehk siis spämmimine) on sama seaduse § 15 järgi karistatav tegu, mille eest saab inimesele määrata trahvi 300 trahviühiku ulatuses ja juriidilist isikule kuni 50 000 krooni.

Kui spämmimine jätkub, siis saab jälle trahvida.

Ja mis peamine - InfoTS alusel pole vaja kuskile kohtusse minna, piisab kui esitada kaebus sideametisse või andmekaitseinspektsiooni (§ 16 lg 2).

Eesti banaanivabariigis on halb külg aga siin:

• Kuskil peab olema „teenuse osutaja“ - kui firma saadab oma vahenditega spammi laiali, siis on ta puhas poiss. Kui ta maksab kellelegi saatmise eest, saab saatjat vastutusele võtta.
• Spammi saajaks peab olema füüsiline isik, mitte juriidiline. Jeestis jällegi ei saa „eraisikud“ .ee alla endale mailiaadressi regada → järelikult sinu eesnimi.perenimi(ät)misiganes.ee on sinu juriidilise poole aadress. Teisalt jällegi sa võid küll olla jaak tamm, ent kui su mailiaadress on sinu firma kontaktide all veebist leitav, siis sinna peale saates oled sa jällegi juriidiline isik, kes selles firmas töötab. Kui spamm saadetakse aga hoopiski info(ät)firmanimi.ee peale, siis ole parem üldse vait. See seadus sind ei aita.
• Mingeid punkte olen ma veel AKI¹⁾ kirjadest endale kõrvataha kirjutanud, praegu ei tule rohkem meelde.

Kuskile kõlbab alati susata alati aga selline punkt:

• Euroopa Liidus kehtib spämmi osas nn „opt-in“ põhimõte mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ artiklis 13 http://europa.eu.int/smartapi/cgi/sga_doc?smartapi!celexapi!prod!CELEXnumdoc&lg=et&numdoc=32002L0058&model=guichett

• Lähtudes asjaolust, et miskisait.ee (omanik xxx yyy) poolt edastatavate uudiskirjade saamisel puudub võimalus uudiskirja saamisest keelduda, tegi AKI xxx yyy´le kohustusliku ettekirjutuse: „Registreerida seadusega ettenähtud korras andmesubjektide nõusolek reklaami saamiseks või sellest keeldumiseks ning anda adressaadile selgelt ja arusaadavalt teada, kuidas edaspidi kommertsteadaannete saamisest keelduda“.

• Kui kommertsteadaanne on saadetud otse ettevõtte poolt, seega ei tule kohaldamisele infoühiskonna teenuse seadus. viide01
• Kui teie elektronposti aadress on võetud «random avalikust kohast, internetist näiteks», seega kohaldatakse sellele isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 11 lg 1-te, mille kohaselt eelnevalt avalikustatud isikuandmete puhul muud isikuandmeid käsitlevad sätted nimetatud seadusest ei kohaldu. Küll aga on teil vastavalt IKS § 11 lg 4-le õigus nõuda samalt ettevõttelt edaspidiste kommertsteadaannete saatmise lõpetamist.
• xxx OÜ poolt Andmekaitse Inspektsioonile edastatud selgituste kohaselt oli misiganes.ee süsteemis viga, mille tõttu said uudiskirja ka kasutajad, kelle e-posti aadress oli kinnitamata. xxx OÜ kinnitusel on käesolevaks ajaks viga likvideeritud ning samasuguse vea kordumine välistatud. xxx OÜ kinnitusel on alates 20.10.2008.a kasutajakonto „zzz“ blokeeritud. xxx OÜ sõnul ei ole ettevõte saanud kirja aadressilt (eesnimi)@hot.ee ning kõnealusest probleemist kuuldakse esmakordselt.

Teavitame Teid, et Andmekaitse Inspektsioon ei ole käesoleval ajal tuvastanud xxx OÜ poolt isikuandmete kaitse seaduse rikkumist, mistõttu ei ole antud juhul ilma tõendatud ning seadusliku aluseta võimalik xxx OÜ-d vastutusele võtta. Lähtudes eeltoodust lõpetab Andmekaitse Inspektsioon menetluse Teie kaebuse osas.

• Täname märgikirja eest. AKI on teinud sellekohase märgukirja ka XXX-ile, et nad täidaksid edaspidi isikuandmete kaitse seaduse § 12-s toodud nõudeid selles osas mida peab töötleja eelnevalt andmesubjektile enne isikuandmete töötlemist teavitama.

Juhime tähelepanu, et Teie elektronpostiaadress (eesnimi)@hot.ee ei ole IKS § 4 mõistes käsitletav isikuandmetena, kuna selle alusel ei ole Te tuvastatav.

Samuti on nimetatud aadress avalik (näiteks …random (kuhu aadressi omanik seda ise pannud ei ole)… veebilehel), seega peate arvestama asjaoluga, et taolisi soovimatuid postitusi võib ka edaspidi tulla. Seetõttu soovitame mitte oma elektronposti aadressi ise avaldada ja juba avaldatud lehekülgedelt eemaldada.

• Selgitame Teile, et Andmekaitse Inspektsioon on oma järelepärimises xxx OÜ-le kirjutanud, et olete pöördunud internetikeskkonna www.misagnes.ee poole ning palunud kustutada andmebaasist kõik, mis otseselt või kaudselt seondub (eesnimi)@hot.ee aadressiga.

xxx OÜ poolt Andmekaitse Inspektsioonile edastatud järelepärimise vastuse kohaselt ei ole ettevõte saanud kirja aadressilt (eesnimi)@hot.ee ning kõnealusest probleemist kuuldakse esmakordselt.

xxx OÜ poolt Teie pöördumise saamist või mittesaamist Andmekaitse Inspektsioonil võimalik tuvastada ei ole, mistõttu ilma tõendatud ja õigusliku aluseta puudub alus nimetatud ettevõtte vastutusele võtmiseks.

Andmekaitse Inspektsioonil on isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) üle järelevalve teostamisel kõik IKS-is ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud õigused, sealhulgas õigus nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist, samuti hävitamist või edastamist arhiivi. Nimetatud asjaolu ei tähenda, et igal juhul peab Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisel väärtegu alustama.

Lähtudes eelnevast palus Andmekaitse Inspektsioon xxx OÜ-l internetikeskkonnas www.misiganes.ee konto all „zzz“ kajastatud andmed (antud juhul e-posti aadress (eesnimi)@hot.ee) sulgeda kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni.

Kuna xxx OÜ on nimetatud nõude täitnud, siis puudub Andmekaitse Inspektsioonil vajadus võtta nimetatud ettevõte vastutusele väärteokorras. Tulenevalt eeltoodust lõpetab Andmekaitse Inspektsioon menetluse Teie kaebuse suhtes xxx OÜ suhtes.

Andmekaitse Inspektsiooni otsusega mittenõustumisel on Teil õigus esitada vaie Andmekaitse Inspektsioonile haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel.

Täiendavalt teavitame Teid, et spekulatsioonid teemal „e-posti serverisse kogemata vea tekitamine“ ja „kes kelle ukse taha prügi viib“ soovitame arutlusse võtta mõnes vastavas foorumis. Andmekaitse Inspektsioon juhindub oma töös asutusele laekunud konkreetsetest kaebustest ning vastutust kohaldab tõendatud asjaolude põhjal.

Ants Anupold, 2014.01.28, via facebook:

„Antud kiri on saadetud heas usus, et see sisaldab informatsiooni mis on kasulik just teile“ - Sellistele kirjadele olen mina teinud juba autoreply

„Teie heast usust kahjuks Eestis kehtivate seaduste kohaselt ei piisa ning sooviksin palun.:

1. Teada saada kuskohast või kuidas te minu e-posti aadressi saite
2. Esitada tõend, et olen teil lubanud mulle saata reklaamsõnumeid (Vastavalt kehtivale seadusandlusele, peaks antud tõend teil eksisteerima taasesitatavas vormis)

Number 2. puudumisel või antud tõendi mitte-esitamisel lähima 5 tööpäeva jooksul olen kahjuks sunnitud pöörduma andmekaitseinspektsiooni poole palvega alustada menetlust teie suhtes seoses IKS §-s 12. ja ESS §-s 103 lõik 1 rikkumise tõttu.