Erinevused

Siin näed erinevusi valitud versiooni ja hetkel kehtiva lehekülje vahel.

--- kola:katel [2009/02/20 17:06]
alvar
+++ kola:katel [2013/05/23 15:31] (Hetkel kehtiv)
alvar [Küsimused]
@@ Rida 61: / Rida 61: @@
 ===== Mured =====
-Nüüd on siis aeg niikaugel, et talv on kätte jõudnud, natukene on nagu "uut süsteemi" kasutatud ka ning tekkis mõned küsimused. Nimelt tekkis mul väga kuri tunne, et minu pisikeses katla-maja-torumaailmas on üks väike mäda koht. Avaldus see siis nimelt ligi 1,7T pelletikulus.\\
+Nüüd on siis aeg niikaugel, et talv on kätte jõudnud, natukene on nagu "uut süsteemi" kasutatud ka ning tekkis mõned küsimused. Nimelt tekkis mul väga kuri tunne, et minu pisikeses katla-maja-torumaailmas on üks väike mäda koht. Avaldus see siis nimelt ligi 1,7t pelletikulus.\\
 Targad onud teavad rääkida, et mõistlik kulu samade ruutmeetrite kohta võiks olla mitte üle 700 kg/kuus.
@@ Rida 72: / Rida 72: @@
   * Heitgaaside termomeeter?
   * Paari üksike vana akna väljavahetamine
-  * Termopilt?
+  * Termopilt? (edit: termopildid said juba 21-Mar-2009 tehtud - maja on nagu Šveitsi juust)
   * Katla väljavahetamine? Optimeerimine?
   * Termovaht? (maja vanust hetkel peast ei tea, uurin)
-  * Välisfassaadi soojustamine (vms, suht kallis ettevõtmine igaljuhul).
+  * Välisfassaadi soojustamine (vms, suht kallis ettevõtmine igaljuhul (edit: 2011 suvi saab ära tehtud)).
@@ Rida 96: / Rida 96: @@
 {{:kola:pellet-o-meter.jpg|pellet-o-meter  }}\\
+==== Kulu lugemine v. 2 ====
+Ahjaa, hunnik aega hiljem sai pelletikulu mõõtmiseks veidi teine moodus välja mõeldud. Nimelt samast toiteahelast, kust tigu (ja pellet-o-meter) oma toite saavad, saab toidet ka üks vana nokia laadija. Laadijast tulev ~5V pinget jõuab läbi takisti (ja Optroni) läpaka LPT porti, kus tükikene sõbra kirjutatud softi selle olemasolu protsendi ajas kokku loeb. Kood ise on [[LPT-soft|siin]].
+\\
+Softijupp kirjutab protsendi tekstifaili, andmeid koguv soft (munin) käib seda faili kord 5 minuti tagant lugemas ja arvestab samas ka teo tootlikkust:\\
+Kui tigu pidevalt käima panna, voolab sealt läbi 220 grammi pelleteid minutis. Seega võtame failist protsendi ja korrutame enne graafikule joonistamist 0.98208'ga läbi (100% korral siis jookseks läbi teo 0.22 kg * 60min * 24h * 31 d = 9820.8 kg (kuus) :\\
+digitemp.pellet.cdef pellet,0.98208,*
+# 1 minutis 220 grammi, so 9.8208 T kuus
+\\
+\\
+Samast nokia laadijast sai ka läbi takisti kaks led'i kööki seinapeale kruvitud - üks otse (roheline) ja teine (punane) läbi lüliti, mis ühendatud pelletimahuti kohale riputatud raskuse külge - Kui mahutis graanulitase langeb, vajub graanilite peale asetatud raskus alla ja sikutab lüliti kinni. Toast hea vaadata, kas oleks aeg mahutisse midagi juurde panna või mitte.
 ===== Olemasolev joonis =====
@@ Rida 124: / Rida 134: @@
 Nüüd on asi niikaugel, et mul on rõvedalt palju informatsiooni oma katla käitumise kohta.
-Viimase ööpäeva "graafik" {{http://alvar.ee/katel.png|Viimane ööpäev  }}\\
+Viimase ööpäeva "graafik"\\
-Ja viiamse nädala graafik:\\
+{{http://alvar.ee/katel.png|Viimane ööpäev  }}\\
+Ja viimase nädala graafik:
+\\
 {{http://alvar.ee/katel2.png|Viimane nädal }}\\
 Pildid on reaalajas ning öised sälgud on siis vähendatud võimsusega kütmine selleks, et kulusid kokku hoida. Pealegi, kellele seda öist sooja ikka vaja on, peaasi, et hommikul soe oleks.
@@ Rida 134: / Rida 146: @@
 Siinkohal ei ole vaja kobisema hakata, et juhtmed peitmata ja töö kole. Remont käib keldris tasapisi ja kindel pole veel seegi, kas katel jääb samaks või mitte. Ehk siis, andke aega atra seada.\\
+Toosamune juppe ja kola täis toru on ka ainukene isoleerimata osa seal ruumis, keldri laes jooksvad torud on kõik ka pildil nähaoleva "isolatsiooniga" kaetud.\\
+Optimeerimise ja muu säärase koha pealt aga niipalju: Loen siin foorumist, et katla kasutegur on seda kõrgem, mida madalam on tagasivoolu temperatuur. Samas ei tohtivad seda alla 55 °C lasta (tahmamistingimus).
-Optimeerimise ja muu säärase koha pealt aga niipalju: Loen siin foorumist, et katla kasutegur on seda kõrgem, mida madalam on tagasivoolu temperatuur. Samas ei tohtivad seda alla nn "tahmamispiiri" vms lasta, ehk siis 55 °C oleks hea.
 Kui joonisel on katla tagasivool pea sama temperatuuriga, mis pealevool (kuumim siis), siis on mainitud kraan boileri ees täiesti avatud (max väärtus 4.3 kraani enda skaalal).\\
@@ Rida 141: / Rida 155: @@
 Kui tagasovool (katlasse sisenev jahtunud vesi) on aga võimalikult madal, siis on kraan keeratudi 3/4 osa kinni (skaalal 1.0).\\
-... Täna ei viitsi rohkem.
+===== Küsimused =====
+Esiteks kõige suurem küsimus - kuhu kaob pellet?\\
+Pole veel jõudnud niikaugele, et maja soojuskulu pumba kiireuse ja radikaringi temperatuuridevahe järgi välja arvutaks.
+Ülejäänud küsimused:
+  * Kas süsteem on väga kole/vale või võiks sellest isegi asja saada.
+  * Kui suur on mainitud katla sees olev veepaak?
+  * Miks naabri "kallis" katel, mille sees 160L vett, põleti üle 15 minuti kordagi ei seisa ja millest tarbevesi ka otse tuleb, saab veidi suurema maja kütmisega pea 2x odavamalt hakkama? Tal korstnas 90-100 °C, katel põlema seatud 65-75 kraadi vahemikus ning 3-T ventiilist jookseb sealtsamast vesi radiaatoritesse.
+  * <del>Kas termopilt oleks vale ära lasta teha?</del>
+  * Kas termovahu idee on lollikeste püüdmiseks?
+  * Kui "puudega" küttes korstnas 260 °C sooja oli, pelletipõletiga 160 °C ning peale "plaatide lisamist" korstnasse 110°C jäi, siis kas katla võiks ebaefektiivsete asjade nimekirajst maha tõmmata?
+  * Kas väikese "katlaringi" pumbale peaks termostaatlüliti vahele panema suitsutoru peale?
+  * ??