Katlajutud

Ajalugu

Kogu see kupatus jõudis minuni paar-kolm aastat tagasi sellisena:

  • Katel, ilmselt keilas toodetud haret.
  • Malmradiaatorid 2. korrusel, „järjestikku“ ühendatud, ilma tsirkulatsioonipumbata.
  • Elektriradiaatorid 1. korrusel.
  • Maja on kahekorruseline, nõmmel, puitkarkassi ja valgetest tellistest voodriga. Ilmselt soojustatud saepuruga.

Läks hunnik aega mööda, talv hakkas peale tulema. Kuna keldris oli torusid ka eelmisest radikaringist, siis peale pikka mõtlemist ja arupidamist lõpuks kraani keerates, et süsteemi täita, jooksis varsti vesi mööda esimese korruse köögiseina maha.

Hiljem tulid miskised teised inimesed, vaatasid asja veidi teise pilguga ning lasid süsteemi vett täis. Seekord ilma esimest korrust tülitamata.

Edasiminek

Esimene talv nägi siis selline välja, et hommikul tõusid ülesse, käisid keldris, tegid tule katlasse, loopisid silmini puid täis ja läksid tööle. Õhtul tulles oli jõudnud esimene surakas juba maha jahtuda, läksid panid teise korra veel tule alla ning palavas magamine ning jahedas ärkamine oli kindlustatud. A parem ikka kui kaminaga ühte tuba kütta ja radikaga teist.

Siis sai uuritud igasugu keskkütte-ideid ning otsustatud sai miskise firma kasuks, kelle „kontakt“ soovis esimese asjana tulla ja värgi ikka ise üle vaadata. Kõlas nigu hea idee ja nii saigi.

Onuga sai pikalt räägitud ja otsustatud, et kuna raha pole ka väga palju, siis vaatab kõigepealt olemasolevale katlale pelletipõleti koos teo ja graanulianumaga juurde. Ja juhuks kui katel otsustab otsad anda, siis et põletit saaks edaspidi mõnele teisele katlale külge kruvida.
Katel ja Põleti.

Sellest hetkest hoidis termostaat radiaatoritesse sisenevat temperatuuri ~35 kraadi kandis ja ajutiselt oli jälle hea. Loomulikult ei saanud asi kauaks nii jääda.

Radiaatorid

Siis sai ära otsustatud, et vaja ikka alumine korrus ka sama sooja peale elama saada ning kuna üleval vanakooli malmradikate koostööd uute radikatega ei juletud garanteerida, sai radikaringi väljavahetamine plaani võetud.

Vahetus

Tehtud pakkumine sai krõbe, ent hunniku odavamaks läks asi siis, kui pakutud „vanade mahavõtmine ja utiliseerimine“ ise kahe päevaga tehtud sai. Miski metallikokkuost andis vast torude ja 5×12 + 1×22 malmribi eest vist napilt 4k raha.

Samas tekkis keldrisse:

  • Atomix 10 elektroonika
  • Termomix D25S 3-way miski „ventiil“
  • 2 temperatuuriandurit/releed
  • ~300L kahesüsteemne kuumaveeboiler
  • kaks pumpa (NXL 43-25p)
  • Miski kraan enne boilerit, millega vee voolamise takistust saab astmeliselt muuta
  • 2x 60 L paisupaaki, üks enne boilerit ja teine radikaringi tarvis.

Olevik

Hetkel on siis ~170 m² põrandapinna (2 korrust) peale ülal 6, all 7 ja keldris 2 radiaatorit. Trass on võimalikult paralleelne ja iga radiaatori saab eraldi „kinni“ keerata. Hetkel pole ühtegi täpsemat mõõtu ka siin öelda.

Mured

Nüüd on siis aeg niikaugel, et talv on kätte jõudnud, natukene on nagu „uut süsteemi“ kasutatud ka ning tekkis mõned küsimused. Nimelt tekkis mul väga kuri tunne, et minu pisikeses katla-maja-torumaailmas on üks väike mäda koht. Avaldus see siis nimelt ligi 1,7t pelletikulus.

Targad onud teavad rääkida, et mõistlik kulu samade ruutmeetrite kohta võiks olla mitte üle 700 kg/kuus.

Hakkasin siis asja uurima, kus võiks viga peituda. Paigaldasin hunniku temperatuurisensoreid ning üritasin igasugu kraane ja seiereid keerates kulu vähendada. Tulemused kõikusid niivõrd vähe, et siinkohal pole neid mõtet eraldi välja tuuagi.

Siis tegin enda jaoks väikese pingerea, mis aitaks asja parandada.

Odavamast otsast alates:

  • Heitgaaside termomeeter?
  • Paari üksike vana akna väljavahetamine
  • Termopilt? (edit: termopildid said juba 21-Mar-2009 tehtud - maja on nagu Šveitsi juust)
  • Katla väljavahetamine? Optimeerimine?
  • Termovaht? (maja vanust hetkel peast ei tea, uurin)
  • Välisfassaadi soojustamine (vms, suht kallis ettevõtmine igaljuhul (edit: 2011 suvi saab ära tehtud)).

Praeguseks on mainitud termomeeter ostetud paigaldatud katlast vähem kui 1m kaugusele. Mis selgus - kui katlasse (mis on universaalne kõikesööja) visata paar kokkupressitud „puiduvorsti“ ja pelletipõletiga (TA 20, eesti oma ilmselt) tuli peale anda, kasvas korstnas temperatuur sinna 250 kõhualla. Lihtsalt põletit (võimsus muudetav 10-20 kW) ~16 kW juures käitades oli temp korstnas 160.

Järeldus: katla kasutegur on madal. Mida teeb selle peale leidlik inimene - otseloomulikult lõikab 3mm terasplekist plaadid ja tekitab katla sisse pelletipõleti kohale kena laburündi, et soojal õhul korstnasse niikiirelt asja poleks.

Välja võiks see näha selline: katel ja plaadid
Mainitud tellised on pandud kenasti põlemiskambri keskele, et õhku sundida liikuma äärtest, seal kus „katlaseina“ taga vesi on. Ülemine „edasi-tagasi“ oli katlaga kaasas. Ilmselt saaks seda ka „tihedamaks“ teha. Nimetatakse seda äkki turboks?

Vahet pole. Igatahes teraspleki, kuue tellise ja relakaga sai katla heitgaasite temperatuuri 160 pealt ~100 peale, mis on väidetavalt juba väga hea tulemus.

Selleks aga, et teada saada, kas kulu siis reaalselt ka vähenes, on aga vaja ju kuidagi kuluvat pelletihulka jälgida. 200kg tünnis nivoo jälgimine pole aga just kõige täpsem moodus.

Ühest otsast oli abiks iga mahutisse tühjendatud 15 või 25 kg pelletikoti järel nivoo paralleelseks lükata ja markeriga triip tünni servale joonistada - kui vaja umbkaudset jääki teada, silud hunniku ära ja vaatad „skaalalt“. Samas mida rohkem pelleteid mahutis, seda umbmäärsemaks läks arvestus (sest tünn ju ülalt laiem).

Käisin rimis, ostsin miskise „24h timeri“, neil oli seal ale ka, sain 20.- eest selle. kalibreerisin välise teo ära, tulemus 200g/min. Toidet võtsin teo enda otste pealt. Järeldus: teeme vinge pellet-o-meter nimelise skaalaga junni - paned tünni täis, keerad numbri nulli ja igal hetkel hea võtta, palju pelleteid läbi jooksnud on. Pilt kah juurde:
pellet-o-meter

Kulu lugemine v. 2

Ahjaa, hunnik aega hiljem sai pelletikulu mõõtmiseks veidi teine moodus välja mõeldud. Nimelt samast toiteahelast, kust tigu (ja pellet-o-meter) oma toite saavad, saab toidet ka üks vana nokia laadija. Laadijast tulev ~5V pinget jõuab läbi takisti (ja Optroni) läpaka LPT porti, kus tükikene sõbra kirjutatud softi selle olemasolu protsendi ajas kokku loeb. Kood ise on siin.
Softijupp kirjutab protsendi tekstifaili, andmeid koguv soft (munin) käib seda faili kord 5 minuti tagant lugemas ja arvestab samas ka teo tootlikkust:
Kui tigu pidevalt käima panna, voolab sealt läbi 220 grammi pelleteid minutis. Seega võtame failist protsendi ja korrutame enne graafikule joonistamist 0.98208'ga läbi (100% korral siis jookseks läbi teo 0.22 kg * 60min * 24h * 31 d = 9820.8 kg (kuus) :
digitemp.pellet.cdef pellet,0.98208,* # 1 minutis 220 grammi, so 9.8208 T kuus



Samast nokia laadijast sai ka läbi takisti kaks led'i kööki seinapeale kruvitud - üks otse (roheline) ja teine (punane) läbi lüliti, mis ühendatud pelletimahuti kohale riputatud raskuse külge - Kui mahutis graanulitase langeb, vajub graanilite peale asetatud raskus alla ja sikutab lüliti kinni. Toast hea vaadata, kas oleks aeg mahutisse midagi juurde panna või mitte.

Olemasolev joonis

Siia siis kiire visandus sellest ka, mis värk hetkel millegi külge ühendatud on.
Katla ühendusskeem

Pildil on siis katel ise, boiler, kaks pumpa, miski äge kruvi enne boilerit, et vee läbivoolu takistada.

Numbritega on tähistatud temperatuurisensorid. Sensoreid on mitut sorti:

  1. Katlast väljuv kuum vesi. Seal on nii digitaalne kui analoog (pelletipõleti tarvis)
  2. Katlasse sisenev jahtunud vesi - digitaalne
  3. Radiaatoritesse minev vesi - Termomix'i andur, seier + digitaalne
  4. Radiaatoritest tulev sensor - digitaalne + seier.
  5. Välissensor - Termomix'i tarvis. digitaalse näidu võtan veebist, lähim näikse nõmme spordikeskuse oma olevat.

Vead:

  • katlaringi pumbal (pildil alumine) puudub termostaatlüliti. Asuda võiks suitsutorul see siis.
  • Korstnas pole _veel_ (metall?)toru pigitamise vältimiseks.
  • Atomix 10 (võiks olla kas 20 või siis toaanduriga), samas isetehtud häkk korvab selle.
  • Akupaak? Samas „naabril“ töötab katel oluliselt pidevamalt (veebruarikuu ilmadega üle 15 min korraga ei puhka, akupaak puudub ja küttekulu on kordades madalam). Tal on muidugi „tuusam, selleks mõeldud“ katel ka.

Põnev osa, optimeerimine

Nüüd on asi niikaugel, et mul on rõvedalt palju informatsiooni oma katla käitumise kohta. Viimase ööpäeva „graafik“
Viimane ööpäev
Ja viimase nädala graafik:
Viimane nädal
Pildid on reaalajas ning öised sälgud on siis vähendatud võimsusega kütmine selleks, et kulusid kokku hoida. Pealegi, kellele seda öist sooja ikka vaja on, peaasi, et hommikul soe oleks.

Ahjaa, kuna olemasolev Termomix 10 ei evi endas ägedat timeriga reguleerimise võimalust, siis sai taaskord käepärastest vahenditest (loe 20.- mehhaaniline taimer Rimist) kiirelt tekitatud timeriga lüliti, mis 220V sisse-välja lülitamise asemel lihtsalt üht juhet kokku-lahti lülitas. Nimetatud juhtme sebisin paralleelselt koos 50kΩ potekaga (tegelt võiks 4x väiksem olla) Termomix'i välistemperatuuriandurile vahele ja öösiti valetan junnile öist temperatuuri suveks. Tulemus on _peaaegu_ sama hea kui osta miski 400 kroonine Atomix RB ja see tuppa paigaldada ning sellele valetama hakata. Töötaks teine muidugi ühtlasemalt.
Ja noh, paneme pildi ka siis:
Katla timer

Siinkohal ei ole vaja kobisema hakata, et juhtmed peitmata ja töö kole. Remont käib keldris tasapisi ja kindel pole veel seegi, kas katel jääb samaks või mitte. Ehk siis, andke aega atra seada.
Toosamune juppe ja kola täis toru on ka ainukene isoleerimata osa seal ruumis, keldri laes jooksvad torud on kõik ka pildil nähaoleva „isolatsiooniga“ kaetud.

Optimeerimise ja muu säärase koha pealt aga niipalju: Loen siin foorumist, et katla kasutegur on seda kõrgem, mida madalam on tagasivoolu temperatuur. Samas ei tohtivad seda alla 55 °C lasta (tahmamistingimus).

Kui joonisel on katla tagasivool pea sama temperatuuriga, mis pealevool (kuumim siis), siis on mainitud kraan boileri ees täiesti avatud (max väärtus 4.3 kraani enda skaalal).

Kui tagasovool (katlasse sisenev jahtunud vesi) on aga võimalikult madal, siis on kraan keeratudi 3/4 osa kinni (skaalal 1.0).

Küsimused

Esiteks kõige suurem küsimus - kuhu kaob pellet?

Pole veel jõudnud niikaugele, et maja soojuskulu pumba kiireuse ja radikaringi temperatuuridevahe järgi välja arvutaks.

Ülejäänud küsimused:

  • Kas süsteem on väga kole/vale või võiks sellest isegi asja saada.
  • Kui suur on mainitud katla sees olev veepaak?
  • Miks naabri „kallis“ katel, mille sees 160L vett, põleti üle 15 minuti kordagi ei seisa ja millest tarbevesi ka otse tuleb, saab veidi suurema maja kütmisega pea 2x odavamalt hakkama? Tal korstnas 90-100 °C, katel põlema seatud 65-75 kraadi vahemikus ning 3-T ventiilist jookseb sealtsamast vesi radiaatoritesse.
  • Kas termopilt oleks vale ära lasta teha?
  • Kas termovahu idee on lollikeste püüdmiseks?
  • Kui „puudega“ küttes korstnas 260 °C sooja oli, pelletipõletiga 160 °C ning peale „plaatide lisamist“ korstnasse 110°C jäi, siis kas katla võiks ebaefektiivsete asjade nimekirajst maha tõmmata?
  • Kas väikese „katlaringi“ pumbale peaks termostaatlüliti vahele panema suitsutoru peale?
  • ??
kola/katel.txt · Viimati muutnud: 2013/05/23 12:31 persoon alvar
chimeric.de = chi`s home Creative Commons License Valid CSS Driven by DokuWiki do yourself a favour and use a real browser - get firefox!! Recent changes RSS feed Valid XHTML 1.0