Katlajutud

Kogu see kupatus jõudis minuni sellisena:

• Katel, ilmselt keilas toodetud haret.
• Malmradiaatorid 2. korrusel, „järjestikku“ ühendatud, ilma tsirkulatsioonipumbata.
• Elektriradiaatorid 1. korrusel.

Läks hunnik aega mööda, talv hakkas peale tulema. Kuna keldris oli torusid ka eelmisest radikaringist, siis peale pikka mõtlemist ja arupidamist lõpuks kraani keerates, et süsteemi täita, jooksis varsti vesi mööda esimese korruse köögiseina maha.

Hiljem tulid miskised teised inimesed, vaatasid asja veidi teise pilguga ning lasid süsteemi vett täis. Seekord ilma esimest korrust tülitamata.

Esimene talv nägi siis selline välja, et hommikul tõusid ülesse, käisid keldris, tegid tule katlasse, loopisid silmini puid täis ja läksid tööle. Õhtul tulles oli jõudnud esimene surakas juba maha jahtuda, läksid panid teise korra veel tule alla ning palavas magamine ning jahedas ärkamine oli kindlustatud. A parem ikka kui kaminaga ühte tuba kütta ja radikaga teist.

Siis sai uuritud igasugu keskkütte-ideid ning otsustatud sai miskise firma kasuks, kelle „kontakt“ soovis esimese asjana tulla ja värgi ikka ise üle vaadata. Kõlas nigu hea idee ja nii saigi.

Onuga sai pikalt räägitud ja otsustatud, et kuna raha pole ka väga palju, siis vaatab kõigepealt olemasolevale katlale pelletipõleti koos teo ja graanulianumaga juurde. Ja juhuks kui katel otsustab otsad anda, siis et põletit saaks edaspidi mõnele teisele katlale külge kruvida.
.

Sellest hetkest hoidis termostaat radiaatoritesse sisenevat temperatuuri ~35 kraadi kandis ja ajutiselt oli jälle hea. Loomulikult ei saanud asi kauaks nii jääda.

Siis sai ära otsustatud, et vaja ikka alumine korrus ka sama sooja peale elama saada ning kuna üleval vanakooli malmradikate koostööd uute radikatega ei juletud garanteerida, sai radikaringi väljavahetamine plaani võetud.

Tehtud pakkumine sai krõbe, ent hunniku odavamaks läks asi siis, kui pakutud „vanade mahavõtmine ja utiliseerimine“ ise kahe päevaga tehtud sai. Miski metallikokkuost andis vast torude ja 5×12 + 1×22 malmribi eest vist napilt 4k raha.

Samas tekkis keldrisse:

• Atomix 10 elektroonika
• Termomix D25S 3-way miski „ventiil“
• 2 temperatuuriandurit/releed
• ~300L kahesüsteemne kuumaveeboiler
• kaks pumpa (NXL 43-25p)
• Miski kraan enne boilerit, millega vee voolamise takistust saab astmeliselt muuta
• 2x 60 L paisupaaki, üks enne boilerit ja teine radikaringi tarvis.

Hetkel on siis ~170 m² põrandapinna (2 korrust) peale ülal 6, all 7 ja keldris 2 radiaatorit. Trass on võimalikult paralleelne ja iga radiaatori saab eraldi „kinni“ keerata. Hetkel pole ühtegi täpsemat mõõtu ka siin öelda.

Nüüd on siis aeg niikaugel, et talv on kätte jõudnud, natukene on nagu „uut süsteemi“ kasutatud ka ning tekkis mõned küsimused. Nimelt tekkis mul väga kuri tunne, et minu pisikeses katla-maja-torumaailmas on üks väike mäda koht. Avaldus see siis nimelt ligi 1,7T pelletikulus.

Targad onud teavad rääkida, et mõistlik kulu samade ruutmeetrite kohta võiks olla mitte üle 700 kg/kuus.

Hakkasin siis asja uurima, kus võiks viga peituda. Paigaldasin hunniku temperatuurisensoreid ning üritasin igasugu kraane ja seiereid keerates kulu vähendada. Tulemused kõikusid niivõrd vähe, et siinkohal pole neid mõtet eraldi välja tuuagi.

Siis tegin enda jaoks väikese pingerea, mis aitaks asja parandada.

Odavamast otsast alates:

• Heitgaaside termomeeter?
• Paari üksike vana akna väljavahetamine
• Termopilt?
• Katla väljavahetamine? Optimeerimine?
• Termovaht? (maja vanust hetkel peast ei tea, uurin)
• Välisfassaadi soojustamine (vms, suht kallis ettevõtmine igaljuhul).

Praeguseks on mainitud termomeeter ostetud paigaldatud katlast vähem kui 1m kaugusele. Mis selgus - kui katlasse (mis on universaalne kõikesööja) visata paar kokkupressitud „puiduvorsti“ ja pelletipõletiga (TA 20, eesti oma ilmselt) tuli peale anda, kasvas korstnas temperatuur sinna 250 kõhualla. Lihtsalt põletit (võimsus muudetav 10-20 kW) ~16 kW juures käitades oli temp korstnas 160.

Järeldus: katla kasutegur on madal. Mida teeb selle peale leidlik inimene - otseloomulikult lõikab 3mm terasplekist plaadid ja tekitab katla sisse pelletipõleti kohale kena laburündi, et soojal õhul korstnasse niikiirelt asja poleks.

Välja võiks see näha selline:
Mainitud tellised on pandud kenasti põlemiskambri keskele, et õhku sundida liikuma äärtest, seal kus „katlaseina“ taga vesi on. Ülemine „edasi-tagasi“ oli katlaga kaasas. Ilmselt saaks seda ka „tihedamaks“ teha. Nimetatakse seda äkki turboks?

Vahet pole. Igatahes teraspleki, kuue tellise ja relakaga sai katla heitgaasite temperatuuri 160 pealt ~100 peale, mis on väidetavalt juba väga hea tulemus.

Selleks aga, et teada saada, kas kulu siis reaalselt ka vähenes, on aga vaja ju kuidagi kuluvat pelletihulka jälgida. 200kg tünnis nivoo jälgimine pole aga just kõige täpsem moodus.

Ühest otsast oli abiks iga mahutisse tühjendatud 15 või 25 kg pelletikoti järel nivoo paralleelseks lükata ja markeriga triip tünni servale joonistada - kui vaja umbkaudset jääki teada, silud hunniku ära ja vaatad „skaalalt“. Samas mida rohkem pelleteid mahutis, seda umbmäärsemaks läks arvestus (sest tünn ju ülalt laiem).

Käisin rimis, ostsin miskise „24h timeri“, neil oli seal ale ka, sain 20.- eest selle. kalibreerisin välise teo ära, tulemus 200g/min. Toidet võtsin teo enda otste pealt. Järeldus: teeme vinge pellet-o-meter nimelise skaalaga junni - paned tünni täis, keerad numbri nulli ja igal hetkel hea võtta, palju pelleteid läbi jooksnud on. Pilt kah juurde:

Siia siis kiire visandus sellest ka, mis värk hetkel millegi külge ühendatud on.